Legend

   

Maikrahvi pidustustega ülistati keskaegses Tallinnas kevadet, noorust ja õnne. Maikrahvile kui kevade sümbolile pühendatud peoga tähistati kevade võitu. Algul Suurgildi ja hiljem Mustpeade vennaskonna korraldatud lõbustused toimusid nelipühade ajal ja kestsid terve nädala. Esmaspäeval toimus pidulik sööming, teisipäeva hommikul mindi uhkes rongkäigus linnast välja Kopli tammikusse. Seal peeti turniir, kus võisteldi ratsutamises ja laskmises. Kokkuvõttes parim sai maikrahvi tiitli ja pärjati kasevanikuga. Nüüd tuli vastsel maikrahvil Suure Rannavärava ees roosiaias kaheksa kaunitari hulgast endale maikrahvinna leida. Lisaks maikrahvinna valimise õigusele oli maikrahvil sel päeval veel voli ühele vangile vabadus kinkida. Neljapäeval sõideti protsessioonis ümber kogu linna, pühapäeval korraldati pidusöök ja ball. Maikrahv kostitas teda saatvaid daame ja tõrvikukandjaid ning ohverdas 30 marka pidusöögi heaks.

Maikrahvi tiitel anti üheks aastaks. Oli ette nähtud, et suvistepühal ratsutas maikrahv koos kaaskonnaga linnast välja lõbutsema. Mõnel muul kirikupühal pidi ta koos mustpeadega osalema ümber linna liikunud protsessioonides, kus kanti hiigelküünlaid, "maikrahvi tulesid". Maikrahvi pidustusi peeti Tallinnas XIII kuni XVI sajandini.

Tänapäeval korraldatakse igal aastal vanalinna päevade aegu taas maikrahvi ja maikrahvinna valimisi. Oma panuse selle vana peotraditsiooni taastutvustamisse tahab anda ka Maikrahvi restoran.